Blogi

Ma sain sel korral aasta vanemaks hoopis teist moodi.

Ei olnud seda päev otsa kestnud õnnitluste laikimist, kes mu seinale kiiruga „Õnne!“ kirjutasid ja ootusi, et see päev oleks lihtsalt selline lebo päev, kus kõik mind teenindama peavad. Kogu selle hulluse keerises, mis maailmas siin viimased paar aastat olnud, tahtsin ma välja. Lihtsalt kodust ära ja mitu aastat tagasi suhtlesime me motorhome.ee meeskonnaga ja tegime lõpuks otsuse, et võtame neilt ühe matkaauto ja teeme koostöö korras ühe mõnusa perepuhkuse. Lihtsalt eemale kõigest. Kusagile, kus olemegi ainult meie pere.

Võiks sellest eelmisest lausest järeldada, et see otsustamine käiski nii nipsust. Ei. Ma olin valmis üldse selle käigu ühel hetkel üles ütlema, sest lastel õnnestus siin kõigil järjest haigeks jääda ning ma haarasin igast õlekõrrest, et seda perereisi mitte teha. Ma olingi oma peas tegelikult juba otsuse ära teinud, et me ei lähe. Kuid ühel hetkel kiikas Esileedi üle toa ukse, käes pakitud kott ja hüüdis üllatunult: „Noh, mis passid, lähme!“ Oh, kuidas mulle ei meeldi, kui minust nii üle sõidetakse, sest kurat võtaks- minu sünnipäev ju ja kui ma ei taha minna, siis ma ei lähe ka!

Kaks tundi hiljem olime me Tabasalus ja meid tervitas suur matkaauto.

Meile tehti kiire auto tutvustus ning näidati nippe ja nuppe ning seda kõike tundus nii palju olevat. Ma sisimas ikka lootsin, et ma astun välja ja ma teatan perele, kes oli just kaks tundi maanteel loksunud, et me ikka ei lähe. Hirmutas mind mõte, et ma pean kolm ööd selle seltskonnaga väikseses ruumis olema. Tavaliselt, kui ma kodus vihastan või tüdinen, lähen ma lihtsalt teisele korrusele. Mu selg on ju nii nõrk ning ma võin vaid ette kujutada, kuidas mul juba järgmiseks hommikuks selg tuld lööb. Lisaks pole ma vaimselt üldse valmis ning tegelikult ka lähenev sünnipäev muutis mu miskipärast natuke nukrameelseks. Ei oska seletadagi miks.

Kuid loomulikult polnud mul vähimatki võimalust sellele seiklusele mitte minna. Te oleks pidanud nägema laste silmi, kui nad matkaautost üldse kuulsid! Kuidas nad lugesid päevi ja tunde ning minuteid, millal see hetk lõpuks kohale jõuab. Kuidas nende silmad särama lõid, kui nad autosse sisse astusid, sest see ei ole auto. See on väike korter ratastel, millel maailma suurim tagahoov (kogu maailm). Meie auto oli tutikas. Läbisõit äkki mingi 450 kilomeetrit ja motorhome.ee äriloogika ongi see, et nad tellivad igal aastal endale terve valiku tutikaid matkaautosid, mille siis hooajal välja rendivad, et siis hooaja lõpus maha müüa. Ning seal autos oli kõik – auto tagaosas magamistuba, kus sai magada, kas kahes üheinimesevoodis, või muuta see kerge liigutusega kahemeetriseks koguperevoodiks. Siis oli seal tualett kraanikausiga, mille vastas oli duširuum, samm edasi oli köök kõigi vajalike nõudega ja ülimugava gaasipliidiga. Samm edasi oli elutoa osa suure laua ning istmetega, kus me veetsime kõige enam aega lauamänge mängides ja ühiseid eineid süües. Ja kõige ees siis juhi- ja kõrvalistuja iste, mille suunda sai kangist muuta- et kas soovid, et iste vaataks sõidusuunas, või pere poole. Lisaks oli ka teine 130cm laiune voodi, mis nupuvajutusega lae alt alla poole liikus.

LOE EDASI, kuidas seiklus kulges… → amidahenryteeb.eu

Ja lõppu üks pärl ka …

amidahenryteeb loosib 16.nädalal ühele oma jälgijale täpselt sama paketi matkaautoga kolmeks päevaks (pead lehelt vaatama saadavust). Henry perel oli auto KÕIK HINNAS varustuspaketiga ja sul saab ka olema. Ehk sa ei pea muretsema millegi pärast- autos on olemas kõik, mida sa reisiks vajad. Puhas voodipesu, välimööbel, rätikud, lauanõud – kõik on sinu jaoks valmis pandud. Henry üldse soovitab alati see pakett võtta, sest siis pead sa ise ainult enda riiete ja toidu peale mõtlema. Kõik muu on kaasas. Keegi saab väga vinge puhkusekogemuse ja meil on juba praegu su pärast nii hea meel.

NB! Osalemiseks peaksid sa olema amidahenryteeb ja Motorhome jälgija Facebookis ja tägima FB kommentaaridesse ühe sõbra, kes võiks ka osa võtta ja võidu korral sinu kaasa võtta (või siis vähemasti sulle pudeli kihisevat osta).